|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
j`õud <22e: j`õu, j`õudu; j`õude ja j`õudusid>. Jõudu tööle! ‒ Jõudu tarvis! Lükkasin kõigest, täiest jõust. Üle jõu käiv töö. Auru, mootori, omal jõul. Liikus edasi käte jõuga, käte jõul. Ühiste jõududega, parem ühisel jõul. Selle töö peale mu jõud ei hakka. Elab üle jõu argi (üle oma võimaluste). Tehku jõudu mööda = jõudu+mööda. Sundis jõuga alistuma (väevõimuga). Täies jõus mees (terve ja tugev). Harjumuse jõud (võim). Ühiskonna demokraatlikud jõud. Tuul võtab, kogub jõudu (tugevneb). Kokkulepe, seadus on jõus 1. märtsist (kehtib, on maksev). Seadus astub jõusse 1. märtsil (jõustub). Jõus olev õigusakt (kehtiv); akti jõus+olek (kehtivus). Arvuta kehale mõjuvad jõud füüs. Keha+jõud, vaimu+jõud, tahte+jõud, väljendus+jõud. Hobu+jõud, hõõrde+jõud, loodus+jõud, raskus+jõud, vee+jõud. Töö+jõud, õppe+jõud. Mitm: relva+jõud, mere+jõud, õhu+jõud. Jõu+allikas, jõu+jook, jõu+kulu, jõu+küllane, jõu+mees, jõu+number. Jõu+kübe = jõu+natuke = jõu+raas = jõu+raasuke. Jõu+varu = jõu+tagavara = jõu+reserv. sport: jõu+harjutus, jõu+treening anaeroobne treening. füüs: jõu+joon, jõu+paar, jõu+ühik. Jõu+tasakaal pol. Jõu+majandus energiamajandus
ülal+pidamine. Minu ülalpidamisel on kolm inimest. Kooli ülalpidamine käib vallale üle jõu. Teenib ülalpidamist vmo (elatist). Õpilase hea ülalpidamine vmo (käitumine). Ülalpidamis+kulu, ülalpidamis+raha
üle. Üle tee, jõe. Tuntud üle kogu maa. Üle Atlandi lend. Sõitis {üle Riia} → Riia kaudu Vilniusse. 300 m üle merepinna. Üle küla tüdruk. Üle hulga aja. Üle saja aasta vana, üle saja-aastane. Kohti on üle sajale inimesele. Kell on viis minutit {üle seitsme} → seitse läbi, kaheksa peal. Üle keskmise andekas. Üle jõu käiv töö. Käisin tööl üle päeva v üle+päeviti. Ema kummardub lapse üle. Järelevalve seaduste täitmise üle. Kurtis tervise üle. Olen kingituse üle rõõmus. Vihm on üle (möödas). Üks taldrik jääb üle (on ülearu). Pingutab, koormab end tööga üle. Küsis üle kordas küsimust. Üle+karjumine, üle+minemine, üle+tulek, üle+vise. Üle kullatud = üle+kullatud ehe (kullatud). Üle+ uuesti: üle+joonistamine, üle+valgendamine. Üle+ kogu-: üle+baltiline, üle+venemaaline. Üle+ liig-, vastand ala-, vaeg-: üle+kütmine, üle+tarbimine, üle+valmimine, üle+pingutus, üle+kulutus, üle+kulu, üle+püük, üle+raie <-r`aie>, üle+hindama. Vt ka üle+aisa l`ööma, üle `andma, üle `astuma, üle elama, üle j`ooksma, üle k`andma, üle k`asvama, üle k`eema, üle k`oormama, üle k`uulama, üle kuumenema, üle k`äima, üle lugema, üle l`ööma, üle p`akkuma, üle s`aama, üle s`oolama, üle t`oitma, üle t`õmbama, üle t`öötama, üle ujutama, üle vedama, üle v`iima, üle v`oolama, üle v`õtma; üle+h`indama, üle+ilmastama, üle+ilmastuma, üle+küllastama, üle+küllastuma, üle+oletsema, üle+rahvastama
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|